Kui tuul natuke kõvemini puhuma hakkab muutub purje nöörist välja sikutamine tõeliseks tasakaalu ja jõu proovilepanekuks. On olemas ka üks palju lihtsam viis, kuidas veest uuesti välja, kihutamist kaifima saada. See on veestart. Algul näib see üsna keeruline olevat. Tegelikult pole hullu midagi.
Mõistlik oleks algul õppida kaldalt starti. Siis saab selgeks, kuidas puri käitub ja kustpoolt tuul puhub. Vööni vees seistes tuleb võtta poomist ja hoida purje niipalju tuules, et tuul veel sind lauale ei tõmba. Laua peab keerama mugava kursi suunas. Seda tehakse purje liigutamisega; ettepoole - laud keerab allatuult; tahapoole - laud keerab vastutuult. Järgmisena tuleb asetada tagumine jalg tahapoole laua keskele. Esimene jalg toetub veel põhja ja hoiab tasakaalu. Lauale tõstetud jalg jääb vajalikku suunda hoidma. Nüüd tuleb käed sujuva liigutusega välja sirutada ja tuul tõstabki su lauale. Alles tõstmise momendil toetub laual olev jalg korraks tugevamini lauale. Kohe asetub esimene jalg laua keskele masti taha ja raskuspunkt kandub üle esimesele jalale. See on vajalik laua õige kursi säilitamiseks. Kui vaja, võib nüüd korraks tuule purjest välja lasta. Et asendit kohendada.
Veestart on põhimõtteliselt sama, mis kaldastart, ainult selle vahega, et surfaril ei ulatu jalad põhja.
Kõigepealt tuleks läbi lugeda see õpetus siin ja siis õpetus EPL’i lehelt, mis on tõesti päris hea ja põhjalik. EPL'i õpetuse leiab siit: http://epl.surf.ee/algajad.html?artikkel=418
Ja edasi tuleb ruttu vette harjutama minna. Tuulise ilmaga sõit on natuke pusimist väärt küll!
Veestardi jaoks on olulised kaks asja: esiteks tuleb puri veest kätte saada ja teiseks peab ise lauale saama.
Purje veest välja saamine:
Õppimise ajal on hea kasutada sellist meetodit:
*uputada laua saba ära, ja vajutada ta poomi alla. Siis teevad laua ujuvus ja tuul raske töö ära ja puri jookseb peaaegu täielikult veest välja. Tuleb vaadata, et purje peal ei oleks liiga palju vett. Mida suurem puri, seda olulisem see on. Nüüd on asend selline, et laud sõidusuunas, puri on tervenisti väljas ja toetub laua sabale. Ise oled laua saba kõrval.
*võtta esimese käega mastist (või masti lähedalt poomist) kinni ja tõmmata puri pea kohale. Samal ajal võib teise käega lauale toetada. Ja, trallaaa, puri ongi käes ja raskem osa möödas.
Ise laua peale saamine:
*nüüd, kui puri on pea kohal, tuleb liikuda laua suhtes veidi ettepoole, et ülestõusmise asendisse saada. Minu probleem oli tükk aega selles, et ma olin laua saba juures, puri pea kohal, aga siit edasi, ülestõusmise asendisse, ei saanud. Siin on üks nipp: tagumise käega tuleb haarata poomist ning tagant peale tõmmata. Aga samas ei tohi tõmmata liiga palju, sest muidu lendab puri käest ära. Tunne peab olema selline, et puri natuke veab ja natuke tahab juba välja tõstma hakata. Jalgadega võib teha ujumisliigutusi või jooksmise moodi liigutusi. Aga kui alles õpid ja tuul nüüd, selles faasis purje käest ära kisub, siis võid kindel olla, et teed kõik peaaegu õieti. Lihtsalt tõmba NATUKE vähem peale.
*kui jõuad laua kõrvale, ülestõusmisasendisse, tuleb jalad ujuda laua poole ning panna üks jalg lauale. Peab tunnistama, et mina panen sõltumata halsist parema jala. Kuna siin lähevad ka arvamused lahku, on see ilmselt enda tunnetuse asi, kumbapidi mugavam on. Enamik LE surfareid soovitab siiski panna tagumise jala enne. Tugevama tuulega võib mõlemad jalad ka korraga lauale tõsta. Vaiksema tuulega peab vees oleva jalaga tõugates kaasa aitama.
*edasi tõsta lihtsalt käed üles ja tsahh, oledki laual. See ei ole mingi suur pingutust nõudev liigutus (kuigi mõnel pool kirjutataks, et on). Lihtsalt lükkad käed üles ja tuul tõstab sind lauale. Jalgade lauale panemine ja käte üles lükkamine toimuvad peaaegu samaaegselt.
Võib juhtuda, et kukud teisele poole sisse kuna veest välja tõstmiseks on vaja rohkem tuult purjesse kui laua peal seismiseks. Et seda vältida tuleb lauale saades kohe tuul purjest natuke välja lasta. See on täpselt sama liigutus nagu kaldastardi juures või siis kui sõidad, aga tuul liiga tugevaks läheb – annad tagumise käega veidi järgi.
*Laud hakkab liikuma kohe, kui oled veest välja saanud.
Vaata videot kah. http://www.windgirls.com/vid_annemarie_waterstart.wmv
Ja nii lihtne see ongi. Ujumine ainult väsitab koledasti ära. Ja purje õigesse asendisse kangutamine. Tihe lainetus teeb kõik asjad alati raskemaks. Üle jõu käiv tuul samuti. Aga harjutamine teeb meistriks!
Vead:
*Üritada lauale tõusta liiga tagant. Siis pöörab laud vastutuult ära ja oledki sees. Purje tuules hoides tuleb liikuda ettepoole.
*Purje peale tõmbamisel tuleb lasta esimene käsi ette ja tõmmata tagumisega. Samas ei või sellega ka üle pingutada, sest siis on tuulel liiga palju jõudu ja ta kisub purje käest.
Õppides parem pingutada üle kui tõmmata liiga vähe. Kui tõmmata liiga vähe, siis ei toimu mitte midagi. Ainult puri vajub vette tagasi. Kui üle tõmmata kisub tuul küll purje käest, aga vähemalt saad sa aru, milles viga on.
*Panna vaikse tuulega mõlemad jalad korraga lauale. Tuulel ei ole nii palju jõudu, et sind siis veest välja tõsta.
Mind hirmutati üsna palju, et veestart on füüsiliselt väga raske. Tegelikult ei ole. Kui on mingi koht, mis nõuab hirmus palju jõudu, on seal ilmselt midagi valesti.
P.S. Üks tõsiselt hea soovitus väga tugeva tuulega sõitmise jaoks – panna jalad juba vees aasadesse. Päris alguses ei ole eriti mõtet seda proovida, aga kui veestart on juba paar korda välja tulnud ja tuul on tõesti tugev, siis on see meetod ülihea – igaljuhul vähendab oluliselt katapulte ja ületõmbamisohtu.
Allikas: Lõunasurfarid
