reede, 28. september 2007

Veestart

Kui tuul natuke kõvemini puhuma hakkab muutub purje nöörist välja sikutamine tõeliseks tasakaalu ja jõu proovilepanekuks. On olemas ka üks palju lihtsam viis, kuidas veest uuesti välja, kihutamist kaifima saada. See on veestart. Algul näib see üsna keeruline olevat. Tegelikult pole hullu midagi.
Mõistlik oleks algul õppida kaldalt starti. Siis saab selgeks, kuidas puri käitub ja kustpoolt tuul puhub. Vööni vees seistes tuleb võtta poomist ja hoida purje niipalju tuules, et tuul veel sind lauale ei tõmba. Laua peab keerama mugava kursi suunas. Seda tehakse purje liigutamisega; ettepoole - laud keerab allatuult; tahapoole - laud keerab vastutuult. Järgmisena tuleb asetada tagumine jalg tahapoole laua keskele. Esimene jalg toetub veel põhja ja hoiab tasakaalu. Lauale tõstetud jalg jääb vajalikku suunda hoidma. Nüüd tuleb käed sujuva liigutusega välja sirutada ja tuul tõstabki su lauale. Alles tõstmise momendil toetub laual olev jalg korraks tugevamini lauale. Kohe asetub esimene jalg laua keskele masti taha ja raskuspunkt kandub üle esimesele jalale. See on vajalik laua õige kursi säilitamiseks. Kui vaja, võib nüüd korraks tuule purjest välja lasta. Et asendit kohendada.
Veestart on põhimõtteliselt sama, mis kaldastart, ainult selle vahega, et surfaril ei ulatu jalad põhja.
Kõigepealt tuleks läbi lugeda see õpetus siin ja siis õpetus EPL’i lehelt, mis on tõesti päris hea ja põhjalik. EPL'i õpetuse leiab siit: http://epl.surf.ee/algajad.html?artikkel=418
Ja edasi tuleb ruttu vette harjutama minna. Tuulise ilmaga sõit on natuke pusimist väärt küll!

Veestardi jaoks on olulised kaks asja: esiteks tuleb puri veest kätte saada ja teiseks peab ise lauale saama.

Purje veest välja saamine:
Õppimise ajal on hea kasutada sellist meetodit:
*uputada laua saba ära, ja vajutada ta poomi alla. Siis teevad laua ujuvus ja tuul raske töö ära ja puri jookseb peaaegu täielikult veest välja. Tuleb vaadata, et purje peal ei oleks liiga palju vett. Mida suurem puri, seda olulisem see on. Nüüd on asend selline, et laud sõidusuunas, puri on tervenisti väljas ja toetub laua sabale. Ise oled laua saba kõrval.
*võtta esimese käega mastist (või masti lähedalt poomist) kinni ja tõmmata puri pea kohale. Samal ajal võib teise käega lauale toetada. Ja, trallaaa, puri ongi käes ja raskem osa möödas.
Ise laua peale saamine:
*nüüd, kui puri on pea kohal, tuleb liikuda laua suhtes veidi ettepoole, et ülestõusmise asendisse saada. Minu probleem oli tükk aega selles, et ma olin laua saba juures, puri pea kohal, aga siit edasi, ülestõusmise asendisse, ei saanud. Siin on üks nipp: tagumise käega tuleb haarata poomist ning tagant peale tõmmata. Aga samas ei tohi tõmmata liiga palju, sest muidu lendab puri käest ära. Tunne peab olema selline, et puri natuke veab ja natuke tahab juba välja tõstma hakata. Jalgadega võib teha ujumisliigutusi või jooksmise moodi liigutusi. Aga kui alles õpid ja tuul nüüd, selles faasis purje käest ära kisub, siis võid kindel olla, et teed kõik peaaegu õieti. Lihtsalt tõmba NATUKE vähem peale.
*kui jõuad laua kõrvale, ülestõusmisasendisse, tuleb jalad ujuda laua poole ning panna üks jalg lauale. Peab tunnistama, et mina panen sõltumata halsist parema jala. Kuna siin lähevad ka arvamused lahku, on see ilmselt enda tunnetuse asi, kumbapidi mugavam on. Enamik LE surfareid soovitab siiski panna tagumise jala enne. Tugevama tuulega võib mõlemad jalad ka korraga lauale tõsta. Vaiksema tuulega peab vees oleva jalaga tõugates kaasa aitama.
*edasi tõsta lihtsalt käed üles ja tsahh, oledki laual. See ei ole mingi suur pingutust nõudev liigutus (kuigi mõnel pool kirjutataks, et on). Lihtsalt lükkad käed üles ja tuul tõstab sind lauale. Jalgade lauale panemine ja käte üles lükkamine toimuvad peaaegu samaaegselt.
Võib juhtuda, et kukud teisele poole sisse kuna veest välja tõstmiseks on vaja rohkem tuult purjesse kui laua peal seismiseks. Et seda vältida tuleb lauale saades kohe tuul purjest natuke välja lasta. See on täpselt sama liigutus nagu kaldastardi juures või siis kui sõidad, aga tuul liiga tugevaks läheb – annad tagumise käega veidi järgi.
*Laud hakkab liikuma kohe, kui oled veest välja saanud.

Vaata videot kah. http://www.windgirls.com/vid_annemarie_waterstart.wmv
Ja nii lihtne see ongi. Ujumine ainult väsitab koledasti ära. Ja purje õigesse asendisse kangutamine. Tihe lainetus teeb kõik asjad alati raskemaks. Üle jõu käiv tuul samuti. Aga harjutamine teeb meistriks!

Vead:
*Üritada lauale tõusta liiga tagant. Siis pöörab laud vastutuult ära ja oledki sees. Purje tuules hoides tuleb liikuda ettepoole.
*Purje peale tõmbamisel tuleb lasta esimene käsi ette ja tõmmata tagumisega. Samas ei või sellega ka üle pingutada, sest siis on tuulel liiga palju jõudu ja ta kisub purje käest.
Õppides parem pingutada üle kui tõmmata liiga vähe. Kui tõmmata liiga vähe, siis ei toimu mitte midagi. Ainult puri vajub vette tagasi. Kui üle tõmmata kisub tuul küll purje käest, aga vähemalt saad sa aru, milles viga on.
*Panna vaikse tuulega mõlemad jalad korraga lauale. Tuulel ei ole nii palju jõudu, et sind siis veest välja tõsta.

Mind hirmutati üsna palju, et veestart on füüsiliselt väga raske. Tegelikult ei ole. Kui on mingi koht, mis nõuab hirmus palju jõudu, on seal ilmselt midagi valesti.

P.S. Üks tõsiselt hea soovitus väga tugeva tuulega sõitmise jaoks – panna jalad juba vees aasadesse. Päris alguses ei ole eriti mõtet seda proovida, aga kui veestart on juba paar korda välja tulnud ja tuul on tõesti tugev, siis on see meetod ülihea – igaljuhul vähendab oluliselt katapulte ja ületõmbamisohtu.

Allikas: Lõunasurfarid

Slaalomitsaib


Enne tsaibi alustamist on kasulik võtta kõrgust ja koguda kiirust. Täiskiirusel pöörates on glisseerimise säilitamine tõenäosem.

Enne pöörama asumist tuleb kindlasti lahti haakida trapets. Lauda jalgadega pisut kallutades ja purje järk-järgult avades alustada pööret.

Tagumine jalg tuleb aasast välja võtta ja asetada laua vastasküljele tagumise aasa ette. Põlved kõverduvad ja keha pöördub risti lauaga.

Poomist tuleb haarata laiemalt. Puusad saavad vabalt liikuda piki lauda leidmaks parimat tasakaaluasendit olenevalt tuulest.

Lauale tuleb avaldada aasast välja võetud jalaga ühtlast survet kuni pöörde lõpuni. Pöörde ajal on keha suhteliselt ees olenemata tuule tugevusest. Taha astudes kaotab laud kiiruse.

Purje üleviimisel tuleb halsinurga poolse käega puri endast tugevasti eemale tõugata. Sõitja peab liikumisega kaasa minema ja leidma sel hetkel tasakaalu ilma purjele toetumata.

Üleviimise hetkel vahetavad jalad asendit. Laud säilitab esialgse kalde ja pöörderaadiuse.

Purje püüdmisel tuuakse see pisut ahtri poole ja rinna eest läbi, et üleliigne tuul välja lasta. Uuele kursile jõudes antakse purje uuesti pisut ettepoole. Puri tõmmatakse tuulde võimalikult kiiresti.

Ja veelkord olulisem:

Keha ja purje fookus olenemata ilmast ja varustusest on alati kogu pöörde vältel ette suunatud.

Tagumine jalg avaldab katkematut survet ja laud säilitab algusest lõpuni sama kalde ja pöörderaadiuse. Tugevama tuulega valida väiksem raadius, nõrgemaga suurem. Esimene jalg jääb aasa kuni purje üleviimiseni.

Peale purje üleviimist tõmmatakse see rinna lähedalt mööda ja suletakse kiiresti.

Piltidel tsaibib tuntud vene vabastiilija Oleg Ostrikov ehk "Monster".

Allikas: Lõunasurfarid

Trapetsiotstest

Sellest ärgitas mind sõna võtma see jama, mida ma veepeal näinud olen. Tihti on trapetsiotsad poomil suvalises täiesti kasutuskõlbmatus kohas naeruväärselt vale pikkusega jne. Esiteks säetakse trapetsiotsad poomile nii, et põhimõtteliselt võib sõidu ajal käed lahti lasta ja puri püsib tasakaalus. Kui sõidu ajal tekib vajadus esimese või tagumise käega poomist rohkem tirida, siis on reguleering vale ja otsi peaks nihutama selle käe poole. Kui tuul tugevamaks läheb, siis nihutada poomil tahapoole, tuule nõrgenedes ettepoole. Kusjuures reguleerimisulatus on max. 2 cm. Et käte normaalne asend poomil on õlgade laiuselt, siis trapetsiotsad peaksid kindlasti sinna vahele mahtuma. Õige vahekaugus oleneb pisut otste pikkusest. Õige trapetsiotste pikkus on individuaalne. See oleneb kõige rohkem käte pikkusest ja trapetsikonksu asendist. Trapetsikonksu peaks alati sama tugevusega ja poomi samale kõrgusele kinnitama. Põhimõte on selles, et trapetsiots peab olema nii pikk, et väljasirutatud kätega ja sirge ülakehaga on mugav haagitud trapetsi puhul poomist kinni hoida. Käed on justkui trapetsiotsa dubleerimiseks. Trapetsikonksu haakimisel on normaalne, et tõustakse pisut kikivarvule. Vale on see, kui haakimiseks kükitada vaja. Siinkohal mängib muidugi ka poomi kõrgus. Enne peaks siis poomi mõistlikule kõrgusele ära sättima. Kui kasutada sama poomi mitme purjega, siis tuleb arvestada, et suurematel purjedel on otste õige asend pisut tagapool väikeste purjede õigest asendist. Kasulik on asendid meelde jätta ja ära märkida. Alati võib mõnel sama kasvu oskajamal tegijal lasta otsi reguleerida. Harjumused ja sõiduasend on küll igal ühel erinevad, aga vähemalt päris valesti ei satu. Suurema kiiruse saavutamiseks võetakse lühemad otsad. Sel juhul sõitja puusad on pisut eespool ja ülakeha kaldub rohkem taha. Freestyle´ks ja bump&jump´iks pikemad, et oleks mugav lahti haakida. Algatuseks tasub osta keskmise pikkusega otsad.

Allikas: Lõunasurfarid

Mis aukudesse panna jalarihmad?

Tavaliselt (erandid wave laudadel) kinnitatakse tagumise jala aas nii, et jalalaba serv oleks ühel joonel uime eespoolse servaga. Aasade vahekaugus sõltub sõitja kasvust, oskustest ja sõiduilmast. 175 cm pikkune sõitja võiks aasade vahekauguseks reguleerida 55cm. Pikemad vastavalt rohkem, aga mitte üle 57cm. Lühemad vähem, aga mitte vähem, kui 53 cm. Mõõdud on antud aasade tsentrist mõõdetuna. Esimese aasa nihutatamine ette parandab laua juhitavust ja kontrolli hüpetel. Nihutamine taha suurendab kiirust. Segases vees on kasulik suurem aasade vahe. Siledal veel kihutamiseks väiksem. Erandolukord on suurte lauadadega vaikse tuulega krüssamine, kus on kasulik mõlemad rihmad 1-2 cm ette nihutada. Mida suurem on rihmade vahe, seda väiksem võimalus spinouti minna. Eriti selgelt on see tunda esimese rihma liigutamisel ette ja just sepikuga krüssamisel. Sõidu õppimise algstaadiumis peaks mõlemad rihmad võimalikult ette panema. See hõlbustab oluliselt jalgade sissetorkamist gliseerimise ajal ja laud on ka palju stabiilsem. Suuremate laudade puhul kiirendab ka glissi minekut ja glissis püsimist.

Allikas: http://surf.triip.ee/index.php?ID=112

esmaspäev, 24. september 2007

Kasulikke näpunäiteid Dahabi tarvis


Teadjad räägivad et Dahabis:
  • On vesi väga soolane ja käed lähevad purje ülestõmbamisest üsna kohe katki ja selletarvis oleks mõistlik ennast suurel hulgal kätekreemiga varustada.
  • Vahest võib ka tuult mitu päeva üldse mitte olla... :-(
  • Enamjaolt on tegu liivarannaga
  • Lühikeste varrukatega kalipso on ideaalne, tuleb ise kaasa võtta + trapets.
  • Varustuse rendi hinna sees ongi piiramatult erinevaid laudasid ja erineva suurusega purjesid.
  • Wifi leviala on pea igal pool ja see on tasuta
  • Kanget alkoholi ja ka õlut on linnast osta pea võimatu (lubatud vaid esimese 24h jooksul). seega võta kange naps ise kaasa.
  • Õlut hotelli baarist siiski osta saab kuid see suhteliselt kallis.
  • Koorimata puuvilju süüa ei soovitata.
  • Kohapeal saab üsna hästi eurosid ja dollareid kohaliku raha vastu vahetada.
  • Kindlasti on palju soovitusi veel...

Pilt on võetud Googlist.

neljapäev, 20. september 2007

Mõned praktilised nipid ja selgitused

Kes või mis on võsasurfar?
Selle kohta on erinevaid teooriad. Osad väidavad, et võsasurfarid on need, kes sõidavad kuskil varjatud kohtades(ehk siis võsas) kus keegi neid ei näe. Ei tule nad teiste käest küsima, vaid pusivad omaette, arvates et nad on ise kõige targemad. Teised jälle arvavad, et võsasurfarid on need, kes ei kuulu EPL (Eesti Purjelaualiit), kell pole igal aastal uut varustust ja BMW Jeepi ja kuldkette kaelas. Mine võta kinni, kellel siin õigus on. Mina loen ennast võsasurfariks. Kulda mul kaelas pole ja Saabiromul ei käi mõned uksed lahti ja mu päästevest on rannas üleüldine naljanumber (kuid laud on mul juba peaaegu viimane mall!!!) .
Mul läks liiv kahe masti poole vahele, ning nad ei tule enam lahti. Mis nüüd saab?
Võta kaks poomi. Kinnita mõlemad poomid tugevalt masti eri poolte küge. Kutsu sõber appi. Nüüd keerake poome teineteisele vastu edasi-tagasi. Kui ei tule lahti, minge vette ja jätkake seal.
Mis ma siis teen, kui sõidan uime puruks ja kallas on kaugel?
Seo trapets tagumise jala-aasa külge ning lase ta vette järgi lohisema. Takistus ahtris ei lase laual vabalt pöörelda. Kui trapetsit pole, siis kasuta päästevesti. Kui päästevesti pole - ära surfa!
Tuul oli hea, kihutasin avamerele, nüüd ei liigu õhk enam üldse, tahan kaldale aga puri lohiseb vees, ning nii ujudes kaugele ei jõua!
Võta taglas koost lahti, masti pooled torka jala-aasade vahele puri, keri kokku ja seo näiteks ülestõmbamisnööriga kuhugi kinni, poom pane enda alla ja sõua kaldale.
Vahest võib juhtuda selline lugu nagu mul oli mõni aeg tagasi: polt, mis poomiotsi koos hoiab läks lihtsalt pooleks, üsna kaugel merel. Tagasi randa ujumine oleks võtnud vähemalt tund aega. Mis teha?
Tegin nii - nööriga, millega puri poomi küljes käib sidusin poomiotsad risti ja purje sinna vahele, kõik kõvasti kinni ja nöör stopperisse. Asi toimis nii hästi, et oli kiusatus mitte kaldale minna, vaid edasi sõita. Selle segase jutu moraal on, et kui midagi merel katki läheb - ära satu paanikasse. Mõtle kas oleks kuidagi võimalik ära parandada. Alati on kuskil mingi nöörijupp(näiteks päästevestil), millega võib imesid teha.
Kui purje ülestõmbamise ots vee peal olles katki läheb, mis siis saab?
Räägitakse, et purje on võimalik ka mastist üles sikutada. Meelis Kodres aga saab purje veest kätte niimoodi:" nii, põhiliselt tehakse siis veestart, aga juhul kui tuult on vähem kui vaja (nii alla 4m/s- ehk veestardi miinimum) siis tehakse hoopis nii: keera rigi lauaga risti, kasuta kinni hoidmiseks purje alläärt. Kui oled masti laua suhtes risti ajanud siis tõsta poomi ots (mitte mastipoolne) taeva poole jatõmba purje alläärest kinni hoides rigi/puri ühe ropsuga veest välja, siis lase käed kiirelt lahti ja proovi poomist kinni krabada.Esimesed korrad lendab rigi kindlasti teisele poole üle aga varsti saad tunde kätte. Natuke aitab kui sa oled põlvedest suhteliselt kõverdunud - hoia keha raskuskeset allpool.( minul ei ole viimased 6 aastat seda nööri merel kaasas olnud.)". Tige soovitab siiski nööri merele kaasa võtta, sellega saab näiteks hätta sattunud sõpra pukseerida.
Väike naps enne merele minekut ei teeks paha - on nii vä?
Väike naps võib kurvalt lõppeda ja kalliks maksma minna. Räägin omadest kogemustest. Esimesel ja viimasel korral, kui olin enne merele minekut ühe õlle joonud, kaotasin merre 5000 krooni maksnud purje ning jõudsin hädavaevu kaldale. Napsi võtta on palju mõnusam pärast surfamist.
Astusin kogemata maas vedelenud purjest läbi, kas nüüd on tarvis poodi uue järgi minna?
Õnneks mitte. Pragusid liimitakse kinni, aknaid saab vahetada. Remont on uuest purjest palju odavam. Väiksemad praod saad ise kinni panna niiskuskindla teibiga (hall teip). Oluline on, et teibiksid oma purje soojas kohas. Pärast lase veel fööniga üle. Jääb kinni nii kangale, kui kilele.


http://www.hot.ee/tigek/

Kuidas valida õiget uime?

Uime suurus ja kuju.

Sinu uimel on suur effekt laua omadustele.See peab sobima: a)purje suuruse b)tuuletugevuse c)Sinu kehakaalu ja ka laua tüübiga.Tundub keeruline,seetõttu võtame sobitamise ette samm-sammult. Kui sinu uim on 1-3 cm lühem-pikem nendest soovitustest, on sinu laua uim õiges suurusjärgus.

Uime suurus---purje suurus.
Siin on lihtne valem et sobitada laua tüüp ja purje moot,mida kasutad.Nüüdsest saad seda valemit kasutades leida oma lauale vastavalt oludele õige uimesuuruse.

Freestyle/Laia ahtriga/Universaallauad 75-95L

Näit: Mistral Score,Fanatic Fish jne.

Võta purje suurus,korruta 5-ga, lisa 2= soovitatav uimesuurus.

Näide: 5m x 5 + 2 = 27cm

Freeride lauad 95-120L

Näit: Mistral Flow,Fanatic Bee ,Bic Techno

Võta purje suurus,korruta 5-ga, lisa 4= soovitatav uimesuurus

Näide: 6m x 5 + 4 = 34cm

Vara glissi minevad lauad 100-165L

Näit: Mistral Vision,Bic Techno jne.

Võta purje suurus, korruta 5-ga, lisa 5=soovitatav uimesuurus

Näide: 7m x 5 + 5 = 40cm

NB! See valem kehtib nõndanimetatud “hüppa peale ja sõida” laudade kohta, ei kehti võistlus(Race) varaglisseerivate kohta,mis kasutavad uimesid 60cm,jne.

Uime paigutus vastavalt tuule tugevusele.

Kui tuult on vähe, või oled owerpowered, võib seda parandada uime vahetamisega, mis on palju lihtsam, kui vahetada purje, ning vahest annab samahea efekti. Kuid me räägime väikestest uime pikkuse muudatustest – et uime vahetusest kasu oleks , peaks nende valik sinu kamakotis küllaltki suur olema. Üldiselt peaks uime pikkus vastama purje suurusele või kõikuma mõni sentimeeter. Igatahes, kui sinu uimevalik lubab, siis pane väiksem uim (owerpower) või suurem (under powered) suuruse vahega 2-3 cm.

Uime suurus vastavalt kehakaalule.

Kui juba uime suurus vastab purje module, on sõitja kehakaal väiksema tähtsusega. Raskema kehakaaluga purjetajad kasutavad suuremaid purjesid. Kui sinu kaal on 75-90 kg. töötavad eelpool toodud valemid õigesti. Kui kaalud vähem, kui 75 kg. võib uim olla väiksem 1-2 cm. 10 kg-se erinevuse puhul.

Uime suurus vastavalt sõidustiilile.

Kui soovid head manöövardatavust, näit. Freestyle siis väiksem uim aitab sellele kõvasti kaasa. Väiksem uim tähendab seejuures 6-8 cm. normaalsest pikkusest. Loomulikult raskendab see varajast glissi saamist. Kui eesmärgiks on varajane gliss, kasuta suuremat uime, või sirgema profiiliga. Mida parema painduvusega uim on, seda vähem läheb laud spinout-i.

Uime paigutus.

Kui sinu laual on Powerbox või Tuttle box, siis ei pea sa selle üle pead murdma. Kui aga Trimbox on sul võimalus nihutada uime ette või taha poole. Üldiselt soovitatakse uime paigutada võimalikult taha, kuid nii, et uime ots ei ulatuks laua alt välja. Paigutades uime ette poole muutub laud paremini manöövaerdatavamaks, kuid läheb kergemini spinout-I, jääb aeglasemaks aga elavamaks.

Vee peal uime testimine.

Kui uim on liiga väike:

1. Raske saavutada glissi, kui isegi puri vastab tuulele. (kui oled paks, osta samuti suurem uim!)

2. Laud ei võta kõrgust. Kui pead tihti sõitma allatuult, et säilitada kiirust või laud libiseb külgsuunas-kasuta suuremat uime.

3. Kui laud tundub ebakindel tagumise jala all ja kipub pidevalt spinout-i.

Kui uim on liiga suur:

1. Laua nina tõuseb kõrgele ja ahter upub vette.

2. Sõites ülestuult on raske pöörata allatuult, sest laud hakkab lausa hüplema.

NB! Enamus Freeride/freestyle/wave laudadest 85-105L, müüakse tõsiselt väiksemate uimedega, kui ettenähtud. Kuna nõndanimetatud PRO-d kasutavad tavalisest väiksemaid uimesid, on tavaliselt nemad just need, kelle järgi valmistatakse ka lauale uim. Meie tavalised surfarid ei suuda nii hästi lauda kontrollida, kui profid, seega peaksime hankima ka suuremad uimed! Pro-d saavad väiksemate uimedega hakkama, kuna sõidavad põlvest kõverdatuna – ei rõhu lauale liigselt, nagu meie sirgete jalgadega.

Allikas: http://www.hot.ee/tigek/

Kui on soovi uut varustust soetada

Sattusin hiljuti paarile päris huvitavale kodulehele kust leiab informatsiooni Eestis müüdava küllaltki normaalse hinnaga surfivarustuse kohta. Panen need lingid siia üles, kel huvi, eks vaadaku:
http://www.hot.ee/gunsails/
http://www.fan.ee/content.php?id=simmersails
http://www.loop.ee/

neljapäev, 13. september 2007

Pöörded - need on imelihtsad!

Sattusin paar päeva tagasi youtubes vaatama erinevaid surfivideosid ja mulle jäi eriliselt silma kaks videot. Esimene neist on filmitud ühe nutika surfari poolt, kes paigaldas kaamera oma laua masti ning poomi külge... Priit, siit näeb kui imeliselt lihtne on tegelikult pöördeid teha :-) :-)
Ja et sina Margit ennast tähelepanuta jäetuna ei tunneks, siis sulle vaatamiseks ja järgiproovimiseks elegantset ja stiilset pöördetehnikat, või siis lausa surfiballetti!

Head õppimist!

teisipäev, 11. september 2007

TSK-l oma särk


TSK logoga särk on täitsa olemas! Esialgu on särgid vaid Margitil, Priidul, Ivaril ja Roometil. Kes endalegi sellist toredat TSK logoga särki saada soovib see peab ikka üsna kõvasti pappi välja käima ja Margitiga väga väga hästi läbi saama :-)

esmaspäev, 10. september 2007

Kevin Jakobson võitis purjelaua MM-il 17. koha

Hispaanias Formenteral toimunud Techno 293 maailmameistrivõistlustel viidi reedel läbi viimased võistlussõidud, Kevin Jakobson (Hawaii Express Purjelauakool) saavutas alla 15-aastaste poiste arvestuses kokkuvõttes 17. koha.

Alla 15-aastaste arvestuses võitis maailmameistritiitli Sam Sills Suurbritanniast 30 punktiga, teise koha pälvis poolakas Marcin Urbanowicz 47 punktiga, pronksmedali viis Hispaaniasse Adrian Jimenez 50 punktiga. Kevin Jakobson kasvatas tublide sõitude käigus edumaad konkurentide ees, saavutades kahes sõidus ka koha esikümnes (5. ja 9. koht) ning lõpetas võistluse 17. kohal 161 punktiga. Võistlustules olid 46 alla 15-aastast purjelaudurit.

Techno 293 alla 17-aastaste arvestuses tuli maailmameistriks kogu võistluse käigus konkurente võimsalt edestanud Alistair Masters Suurbritanniast 29 punktiga. Hõbe- ja pronksmedal kuulusid Poola sportlastele - vastavalt Pavel Tarnowskile 41 punktiga ning Mateusz Hoppele 59 punktiga. Kaspar Aasa (Team Extreme) tegi stabiilset sõitu ning tõusis kokkuvõttes 45. kohale 361 punktiga. Frank Haavel (Hawaii Express Purjelauakool) realiseeris viimases sõidus oma oskused, jõudes ülemisse märki esimestega koos ning lõpetades viimase sõidu 19ndana, kokkuvõttes sai Haavel 51. koha 424 punktiga. Alla 17-aastaste arvestuses võistles 70 noort purjelaudurit.

Alla 17-aastaste arvestuses peeti 11 võistlussõitu, alla 15-aastaste arvestuses 12 sõitu. 1.-7. septembril toimunud MM-ist võtsid osa üle 200 noore purjelauduri 14 riigist.

MM-i koduleht http://www.techno293.org/page0006v01.htm

MM-il osalenud Eesti sportlaste blogi http://www.surf.ee/Formentera

Info: Eesti Jahtklubide Liit

pühapäev, 9. september 2007

Surf Expressi Dahabi laager , kas läheme?

19.oktoober kuni 24.november 2007 toimub järjekordne surfilaag er Dahabis! Laagri kogukestvus on 5 nädalat. Tulla võib üheks, kaheks või kolmeks nädalaks, nagu kellelegi sobib. Ühenädalase laagris olemise puhul on paraku suur risk, et sõidupäevi jääb väheks. Esimene laagrinädal on ühe päeva võrra pikem, kuna lennuaeg muutub. Dahabi jõuame reedel, tagasi lennatakse alles järgmisel laupäeval.

Kui oled surfihuviline, kes soovib purjelauasõitu alustada või õppida surfis midagi uut - trapetsis sõitma, jala-aasasid kasutama, paremini glisserima, rannastarti, veestarti, kiiremaid manöövreid alates lihtsatest pautidest ning jibedest kuni vulkanite, luupide ja flakadeni välja, siis on see laager sulle!

Koolivaheaja nädala surfikohad on kahetsusväärselt juba kõik täis - ootame lahendust Club Dahabilt ( a´la lisatreenerid ja Happy Surf varustus ). Seni saan lisada nimekirja, aga hetkel lubada midagi ei saa.

Dahabi kohta räägitakse, et seal puhub tuul 300 päeva aastas. Siledaveelised turvalised lahesopid on väga head treeninguteks - treener saab madalas vees nõuandeid jagada. Lisaks teooriatunnid kaldal. Varustust saab laenutusest kogu nädala vältel kella 9st - 5ni. Töö treenerite käe all toimub viiel päeval nädalas, kaks päeva jäävad iseeseisvaks tööks või ekskursioonideks.

Lendame Estonian Air'iga Marhaba charter-lennuga. Majutumiseks on erinevaid võimalusi...

Reisihinnad:

1nädal paketina
Swiss Inn**** hommiku ja õhtusöökidega 12 990 EEK ( esimene nädal 14 000 EEK = 8 ööd )
Ganet Sinai*** hommiku ja õhtusöögiga 10 990 EEK ( esimene nädal 10 700 EEK = 8 ööd )
koolivaheaja nädalal ( nõutud lennukohtade tõttu ) 1000 EEK kallim :(
Hinnas: otselend Tallinnast, viisa, transfeerid, majutus 7ööd kahekesti toas

Ainult lend 5900

viisa 250 EEK + transfeer 500 EEK + võimalik (rangelt omal vastutusel) majutuda mõnes Dahabi hostelitest
koolivaheajal lend 6900 EEK.

2 nädalat paketina
Swiss Inn**** hommiku ja õhtusöökidega 15 990 EEK
( selle hinnaga kohti piiratud koguses tavahind vähemalt 17 900 )
Ganet Sinai*** hommiku ja õhtusöögiga 13 990
kui sisse jääb koolivaheaja nädal on lend 1000 eek kallim :(
Hinnas otselend Tallinnast, viisa, transfeerid, majutus 14 ööd kahekesti toas

Ainult lend 6900
viisa 250 + transfeer 500 + võimalik (rangelt omal vastutusel) majutuda mõnes Dahabi hostelitest
kui sisse jääb koolivaheaja nädal on lend 7900

Surfihinnad (makstakse eraldi, sularahas otse Club Dahab'ile)
1 nädal 225 EUR
2 nädalat 350 EUR
3 nädalat 450 EUR
Hind sisaldab: purjelauavarustuse renti, varustuse kindlustust (va.uim), treeninguid tasemele vastavas ingliskeelses grupis viiel päeval nädalas. Ei sisalda kalipsolaenutust, trapetsilaenutust, eratunde, uime lõhkumisel tasu 100 EUR. Eratund (60 min) sõltuvalt treenerist 35 - 50 eur/h

Muud hinnad:

Üksinda toas lisamaks 2250 eek/nädal
Merevaate lisatasu 1200 eek/nädal
Superior tuba - suurem, sobib peredele 1000 eek/nädal

3 nädala või nelja nädala hinna saamiseks saatke oma soov, kuupäevade ja soovijate nimedega ning laste puhul ka laste vanustega.

Lisainfo: epp@surf.ee või telef 56 55 606.

neljapäev, 6. september 2007

Leidsin ühe huvitava uudise mereblog-ist

1. - 7. septembril Hispaanias Formenteral toimuvatel Techno 293 maailmameistrivõistlustel esindavad Eestit Kaspar Aasa (Team Extreme), Frank Haavel ja Kevin Jakobson (mõlemad Hawaii Express Purjelauakool), võistlustest võtab osa üle 200 noore purjelauduri 14 riigist.

Techno 293 klassis alla 15-aastaste arvestuses hoiab nelja võistlussõidu järel liidripositsiooni Omer Sofer Israelist 3 punktiga, teisel kohal asub Giorgio de Vita Itaaliast 7 punktiga ja kolmas on Sam Sills Suurbritanniast 10 punktiga. Kevin Jakobson võistleb 20. kohal 58 punktiga. Võistlustules on 46 alla 15-aastast purjelaudurit.

Techno 293 alla 17-aastaste arvestuses juhib nelja sõidu järel võimsalt Alistair Masters Suurbritanniast 4 punktiga. Teise ja kolmanda koha on haaranud Poola sportlased - vastavalt Mateusz Hoppe 12 punktiga ja Pavel Tarnowski 13 punktiga. Kaspar Aasa asub 50. kohal 141 punktiga, Frank Haavel järgneb 58. kohal 156 punktiga. Selles arvestuses võistleb 70 noort purjelaudurit.

Kokku on plaanis pidada 12 võistlussõitu, maailmameistrid kroonitakse 7. septembril.

MM-i koduleht http://www.techno293.org/page0006v01.htm

Info: Eesti Jahtklubide Liit

teisipäev, 4. september 2007

Huvitavad kasutatud surfivarustuse kuulutused :-)


Müün usaldusväärse sõbra. Starboard Formula 156l(100*256), vajab suurt purje ja glissab ilusti. Kannab väga hästi(ja aitab merehädast) ka jobukesi, kuigi gurud ei pea seda üldse algajalauaks. Raha küsin 4000 krooni.
Kontakt: arimari
Telefon: 5074194
Asukoht: Tartu
Kuupäev: 29.08.2007


Tegelikult on siin päris palju asjalikke kuulutusi: http://www.surf.ee/turg