LOHESURFI MEELESPEA!

Kui alustad lohesõiduga, täida järgnevaid ohutusnõudeid:
Enne surfama minekut tutvu tuuleprognoosiga interneti vahendusel ja veendu, et tuul oluliselt ei tõuseks ajal, mil kavatsed surfata.

Lohesurfiks vali lai ja avar liivarand, kus palju madalat vett ja vähe inimesi.
Ära mine surfama kunagi üksi, alati võib Sinu varustuse või Sinuga midagi juhtuda ja kaasas olev sõber saab Sind kindlasti sel juhul aidata.
Surfipaika jõudes veendu veelkord, et tuul ei ole liiga puhanguline ja vastab Sinu võimetele.

Ära mine surfama maatuulega!
Lohesurfi harrastades kanna alati kiivrit ja päästevesti.

Lohet töökorda seades veendu, et Sinust alla tuult vähemalt 60 meetri ulatuses ei oleks inimesi, loomi ega Sind ohustavaid objekte (kive, puid, elektriliine, ehitisi ja muid takistusi).

Pea meeles, et lohe võib raskelt vigastada oma teravate nööridega Sinu lähedusse jäävaid elusolendeid.

Kõigepealt pumpa balloonid täis ja aseta lohe pikk esiballoon allpool ninaga vastu tuult. Lohe maha pannud, aseta alati lohe peale keskmiste strutside (ristballoonide) vahele, liiva või pane sinna raskuseks lohelaud, et äkiline tuuleiil lohet maast lahti ei kergitaks.

Seejärel keri poomi küljest liinid lahti, liikudes otse alla tuult. Aseta poom maha vahetades ära vasaku ja parema poole (st punane paremale poolele). Pane neli liini näppude vahele ja aja kõik keerud nööridest välja liikudes lohe poole. Loheliinidest kinnita enne lohe külge keskmised ehk esiliinid ja seejärel tagumised ehk äärmised poomi otstesse kinnituvad liinid. Olles kinnitanud liinid lohe külge tee topeltkontroll tõmmates poomist liinid pingule ja veendudes, et need on õieti ühendatud (keskmised lohe esiserva külge ja äärmised lohe tagaserva külge ilma keerdudeta).
Kui Sa milleski kahtled, siis küsi alati nõu asjatundjatelt!

Kui oled algaja, ära ürita lohet üksinda õhku tõsta, vaid kasuta kogenumate sõitjate abi.
Enne lohe õhkutõstmist veendu, et turvaots on kinnitatud trapetsi või randme külge ja et Sinu vahetus läheduses ja 50 m ulatuses allatuult ei oleks inimesi. Lohe lase õhku tuuleakna servast (kas kella 9 või kella 3 pealt). Ära lase lohet õhku Sinust otse allatuule asendist, see tekitab liiga suure tõmbejõu, mille tagajärjel võid ennast lohe järgi lohisedes tõsiselt vigastada.
Ära kunagi palu ennast abistada inimestel, kel ei ole lohesõidu kogemusi, kuna selliste "abistajate" tegevus võib vigastada neid endid ja ka Sind.

Lohe ülestõstmisel ja maandamisel ära võta käega kinni teravatest loheliinidest ja ära luba seda ka teistel teha.

Lohet lennutades hoidu teistest sõitjatest/lennutajatest kaugusesse, mis on võrdne
kahe-kordse loheliinide pikkusega (tavaliselt on liinid 25 - 30 m pikkused).

Jälgi kogu aeg tuult ja arvesta, et selle suund ja kiirus võib tihti ainsa hetkega muutuda.

Reeglid merel ja maal.
- paremal halsil (parem käsi ees) oleval sõitjal on vees alati eesõigus vasakul halsil (vasak käsi ees) oleva sõitja suhtes
- lohega rannast merele minejal on eesõigus lohega merelt randa tulija (sissetulija) ees.
- kui kaks sõitjat sõidavad samal halsil (samas suunas) ja nende sõidusuunad ristuvad, on eesõigus allpool tuult oleval sõitjal, ehk ülevalpool tuult asuv sõitja peab andma teed temast allpool tuult asuvale sõitjale.
- kui Sinust sõidetakse mööda, ei tohi mööduja sundida Sind muutma sõidusuunda või oma kiirust.

Enne lohe langetamist veendu, et 50 m raadiuses Sinust allatuult ei oleks inimesi või ohtlikke objekte. Kui oled algaja, kasuta lohe langetamisel kogenud sõitja abi.

Käesignaalide kohta leiad infot siit: http://www.ikiteboarding.com/kiteboarding/articles/kiteboarding-hand-signals.aspx#


Turvalisi emotsioone ;))

TSK pisike ime!

Armsad Marily, Roomet ja raketipoiss!
Palju õnne teile imelise sündmuse puhul!
Tapurla surfipere rõõmustab koos teiega!

Täna poomi ei soovi ;))

Lohesurf on LAHE!

Aloha surfisõbrad! Lubasin kunagi meie blogi peamoderaatorile, et kui oma uue hobiga sinnamaale jõuan, et kaldalt enam naljakas vaadata pole, siis kirjutan oma seiklustest mõned read.

Jah, tõsi on, et käesoleval surfihooajal erinevate asjaolude kokkulangemisel olen vahetanud surfiusku. Oma uueks väljakutseks valisin Eestis kasvavat trendi omava lohesurfi (inglise keeles: kitesurfing or kiteboarding). Mis siis on lohesurf? Lühidalt on see on veespordi ala, kus tuule jõul lohe tõmbab vee pinnal laual sõitjat. Antud ala on väga atraktiivne ja mõnus kaldalt jälgida, sest lohesurfarid triibutavad, trikitavad ja sooritavad hirmuäratavaid hüppeid enamjaolt paralleelselt kaldaga - madalas vees. Samuti on varustus kompaktne, lihtsasti teisaldatav ning ülesseatav.
Olles otsustanud ja õppides eelnevatest vigadest, olin tegevuskavas kindel: a) teooria koolitus, b) praktiline koolitus, c) varustuse soetamine. Olen kuulnud, et paljud huvilised on alustanud oma teekonda hobi harrastades vastupidises järjekorras, mis on kujunenud okkaliseks, lõppenud heal juhul mõne kergema ehmatusega või pisut ekstreemsemalt (http://www.youtube.com/watch?v=NEw0wK-IQuE&feature=related).
Niisiis oma esimese lohesurfi ABC teooriakoolituse sain eelmisel aastal EPL surfilaagris Mändjalas, kus ma veel purjelauda kangutasin ;)) Minu mäletamist mööda osalesin kõikide lohemeistrite teooria koolitustel ning laagri lõppedes jõudsin järeldusele, et see on ala, mis mind köidab.
Käesoleva hooaja alguses, asusin tegevuskava punkti b täitmisele – praktika. Valides sobivat koolitajat, sain tänu sõpradele teada, et instruktor peaks omama IKO (International Kiteboarding Organisation) sertifikaati – ehk siis, et tegu poleks võsasurfarist koolitajaga. IKO tunnistuse, mida koolitaja väljastab värskele lohesurffarile on vaja väljaspool Eestit, kui on soov surfivarustust rentida ja randades sõita.
Oma praktilise osa esimese koolituse sain Salmistu rannas juuni alguses, kus vesi oli külm (+10C) ja tuult pisut rohkem kui vaja 7-9 m/s, mistõttu sai meie õpperühm rohkem lennutada õppelohet liival ja vähem sõidulohet vees. Tunnistan, et olin koolituses pettunud, sest ootused olid suured – ruttu lauale ja kihutama. Võib-olla mõni on andekam, mõni mitte, aga jonni ma ei jätnud. Helistasin sõber Avole, kes naudib ala juba aastaid ja rääkisin oma mure. Avo andis head nõu nii koolitaja kui varustuse osas. Sain Heikki kontaktid ja leppisime individuaalse koolituse kokku. Oma praktilise koolituse teise etapi viisime Heikki juhendamisel läbi minu puhkuse esimesel nädalal Pärnus Reiu rannas (surfarid kutsuvad Kullipesaks), kus oli esindatud Tapurla Surfiklubi, koos meie uue ja uhke lipuga – sellest sai meie surfilaagri I etapp.
Koolituse alguses meenutasime instruktoriga kiirelt läbi teooria põhitõed, mispeale seadsime rannas valmis sõidulohe. Peale seda kalipso selga, otsejoones vette ja lohet pilvede alla lennutama. Vesi oli soe ja tuult oli 3-5 m/s, ehk siis head tingimused harjutamiseks. Koolitusel õppisin lohe valitsemist, üles- ja alla laskmist, bodydragg’i (lohe lohistab sõitjat vees ilma lauata) ning pusisin ka lauale saamist, mis peale eelnevat 4 tunnist mässamist hästi välja ei tulnud, sest jõud ja jaks oli mere põhja kadunud ;)
Võin öelda, et jäin koolitusega rahule ja saime koolitajaga asuda tegevuskava viimase punkti juurde – minule sobilik varustus. Kuna instruktor tegeleb ka varustuse vahendamisega, siis peale minule sobiliku suurusega kasutatud lohe valimist, asusime läbirääkimistele hinnaosas. Mõned klubikaaslased väidavad, et need kujunesid 3 tunniseks, ma täpselt ei mäleta, aga meie klubi laagri kohta naastes tühjade kätega, olid kõik asjad juba kokku pakitud, automootor töötas ja armsad klubiliikmed uniste pilkudega mind ootamas, et järgmisesse laagrisse põrutada. Igal juhul Heikkiga ma kaubale ei saanud (siinkohal tänud SPriidule ja Avole) ja loodan, et klubikaaslased pikka viha ei pea ;)) Lõpuks ostsin oma esimese lohe poest, milleks on tutikas 14m2 CABRIHNA 2008 Switchblade 3 (pildil), mis muide on minu lemmiktoonides.
Minu esimesi rõõmukilkeid võis kuulda Haapsalu rannas, kuhu me sõitsime EPL surfilaagrist sobivat tuulenurka otsides – sain lõpuks lauale. Triibutasime Liisa ja Avoga mitu tundi ning tean, et uinusin tol õhtul surmväsinuna naeratus suul. Tõenäoliselt nägin unes oma kaunist lohet taevasse diagramme joonistamas, samal ajal lauaga mööda vett sihtkohta kihutamas ;)

Kokkuvõttes olen ülimalt rahul, naudin oma uut hobi kirega, mida on veel toredam kogeda koos sõpradega. Nüüd kui puulehed liiguvad, mõtlen vaid ühest ;))

Kündkem merd mõnuga ja poom veel sügavamale!

Nivea surfilaager Roostal - Tapurla oli kohal!

Jah... laager on küll selleks korraks läbi, aga sealt saadud positiivne vibe võngub surfirahva meeltes ja kehades veel kaua. Vähemalt Tapurla SK rahvaga on küll nõnda.

Minule oli selleaastane surfilaager esmakorde kogemus ja oleks ma ainult varem teadnud, kui meeliköitvaks võib taoline massiüritus kujuneda, oleksin juba varasematelgi kordadel osalenud. Aga eks iga asi omal ajal (või natuke hiljem).

Tapurla SK saabus täies koosseisus Roostale juba kolmapäeva õhtul otse Saaremaalt, kus sai kahel päeval tuult püütud Mändjalas. Registreerimine ja oma laagri ülessättimine läks libedalt. Peagi oli meil valmis Tapurla lounge, mille paigutasime PriiduMargiti haagissuvila kõrvale varikatuse alla: laud, toolid ja rum Colaga valmis. Mõned minutid hiljem oli rannamändide vahele veetud ka nii mõnedki nöörid surfikama kuivatamiseks. Roomet kinnitas need saladuslike meremehe sõlmedega, nii et polnud üldse ohtugi, et raske märg kraam võiks alla kukkuda.

Tuuleprognoos polnud laagri ajaks küll teab mis erutav, kuid üks korraliku edela/läänetuulega reede mahtus sinna küll. Seega laagri esimene päev, neljapäev, kujunes eelkõige Roosta ja surfilaagri oludega tutvumiseks: kus on WC, kus on toit, kus on lava, kus on rand, kus on lipud ja kuhu teeb TSK oma rannalaagri.

Reede hommikul ärgates ja ühiselt putru söödes oli aga asi selge-- täna on surfituul, 7 m/s! Priit, Liisa ja Aavo, kui lohetajad, otsustasid paremate tuulte püüdmiseks Haapsalusse sõita. Nimelt oli Roosta rand edela- ja läänetuule tõttu paralleelselt rannaga sõitvaid lohetajaid paksult täis (kuuldavasti oli korraga õhus 30-40 lohet) ja veepinnal lendlemine poleks osutunud enam nii nauditavaks, pigem keeruliseks navigeerimisharjutuseks.

Haapsalusse minek õigustas end aga 100%-liselt. Priit ja Liisa said seal kätte elu parimad lohetriibud ja olid laagrisse tagasi jõudes igati roosad ja rõõsad. Edasi nii!!!

Margit ja Roomet triibutasid ka surfilaudadega mõnusasti Roostal ja olid samuti igati õnnelikud. Tore näha, et Margit on back in business ja et Roomet on kogu aeg businessis olnud :).

Jah, reede 17. juuli 2009 oli tõeline surfipäev!!!

Ja mitte ainult päev! Tapurla Surfiklubi jaoks leidis reede õhtul aset veel üks eksklusiivne ettevõtmine. Nimelt mind, Liisat, ristiti ametlikult TSK liikmeks. Andsin päikeseloojangul tunnistajate ees ustavusvande, mis päädis jooksmisega soolasesse vette ja lõpetuseks veel topsike veini ja muidugi pildid kogu meie tiimist uue TSK lipu taustal. Meeliülendav!

Ka edasine õhtu kujunes Popidiotsi saatel meeleolukaks. Gini ja rummi voolas, kuid ainult mõistlikes kogustes. TSK oli võrdlemisi korralikult esindatud ka tantsuplatsil, kus elu parimate lohetriipude tähistamiseks sai ka juukseid loobitud -- kes rohkem, kes vähem.

Laupäev oli chill-bill päev kuuma päikese ja rannamõnudega. Tuult ei jagunud. Õhtune Brasiilia ja Kuuba rütmides kontsert kitarri ja trummide saatel otse rannas SurfHousei telgis lisas kogu üritusele veelgi erilisust -- soe õhk, loojuv päike ja selle valguses õrnalt lehvivad surfilipud teleporteerisid kogu rahva mõttes otse Lõuna-Ameerika kuumadele randadele.

Ja pühapäev oli laagri lõpetamine. Ruuparid andsind endast parima, et asjade kaotajaid ja leidjaid kokku viia. Kahjuks olid kurikaelad käinud öösel ka Extreme Spordi vara kallal. Keegi oli kaotanud iPodi, keegi iPhonei, keegi autovõtmed. Keegi oli leidnud fotoka, keegi Quicksilveri pusa, keegi armastuse...

Nii see surfielu käib.

Jah, mitmes mõttes meeldejääv üritus! Sõpradega koos, sõpradega hoos! Seltskond kõikjal surfilikult chill ja rõõmsameelne. Edasi nii!

ELAGU SURF!!!!!!!!!

Poom p...!

Vaadake ka seda linki

http://www.weekend.ee/?gid=2898#&pid=219926

Hooaeg on täiega käima läinud.

Hei sõbrad! Kahjuks pole juba üsna tükil ajal siia ühtegi surfiteemalist jutukest üles panna jõudnud... aga üritan nüüd seda viga veidike siluda ja paar omavahel natukenegi sidusat rida kirja saada.

Mis me siis sellel surfihooajal teinud oleme? Hmm, tegelikult on poole suvega juba meeletult palju surfiteemalisi asju ja tegemisi korda saadetud. Esiteks siis seda, et Priit on nüüdseks täielikult lohe teemale üle kolinud ja naudib seda meeletult:). Margit on ka come backi teinud ja paistab, et täitsa edukalt. Lisaks sellele oleme enadel orgunninud maailma kõige vingema TSK rannalipu, mis on tervenisti 5 meetrit kõrge ja paistab rannalt kaugele, kaugele merele. Lipp on eelkõige heaks orientiiriks merelt õigesse kohta tagasi jõudmisel. Siis on meil veel uued surfiusärgid, sellised bling-bling tüüpi, millega õhtul diskol rokkides näed välja nagu väike ufo - helendad igatepidi.
Aga peamine on see, et meie surfisuve tippsündmus - ühine surfilaager on täies hoos. Sedakorda on siis laagri kestvuseks üle pooleteise nädala, millest kaks esimest päeva veetsime Reiu rannas, seejärel 3 päeva AndeJaanil, siis olime 4 päeva Kallasmaa surfaritel külas ja nüüd oleme otsapidi Roostal EPL surfilaagris. Vinge.
....... Paar ülioluliust asja meenus mulle just veel. Nimelt, nimelt on TSK-l nüüd üks uus täieõiguslik liige juures (ennem oli meid siis: Margit, Priit, Roomet ja Andreas). Palju õnne Liisale, kes lubas meie lipu all põlvitades vannet andes kõiksuguseid torediad asju kokku :) Hi-hi-hii, rebane olla pole kerge. Aga ma olen kindel, et see vaev tasub ennast üsna pea ära.

Teine oluline asi on veel see, et kõik TSK liikmed lubasid lubasid nüüd hoolsasti siia blogisse vähemalt ühe loo kirjutada. Liisa teeb ülevaate Roosta surfilaagrist, Priit oma loheteemast, Margit oma come-backist ja mina, mina saingi juba oma looga just nüüd valmis! :)

Poom .....!