Mõtlesime see aasta juhatuses, et teeme hooaja avastardi vähe teistmoodi kui varasematel aastatel, ehk siis ajame juuni alguse poole Tapurlasse surfiklubi koduranda kokku kõik meie sõbrad ja nende toetajad, kes surfamisest mõistavad lugu pidada. Kokku tuli nii sulelisi kui karvaseid, kohvritega ja ilma, lastega ja lastetult, rivis ja rivitult. Muuseas enamusel oli ka surfivarustus kaasas!!! Igatahes seltskond sai väga tore ja löbus.
Peo ettevalmistamisega tegime Priiduga algust juba pea kaks kuud tagasi kui kaks suurt vaati koduõllet käima panime. Üks neist märjukestest tuli kokkuvõttes nii salakaval, et niitis nii mõnegi mehe jalad ja mõistuse ja seda lausa mitu korda jutti... Aga las see õlletegu ja need kesvamärjukese staarid jääda sinnapaika, sest tegemist oli meil selle nädalavahetuse jooksul kõvasti ja et seda kõike siia blogisse mõistuspärases pikkuses kirja saada tuleb keskenduda vaid olulisele. Aga nüüd siis kõigest mis aset leidis kronoloogilises järjestuses.
Mina saabusin maabusin laagripaika reede keskpäeval, leides ees pererahva siuhti-sauhti sagimas. Mingi hetk panin tähele, et sagin isegi sama usinasti ja järgmine hetk panin tähele, et olemine on juba üsna lõbusaks muutnud ja siis sellest järgmine hetk olid pea kõik laagrilised kohal. Küll see aeg ikka lendas reedel kiiresti. Sellest reedeõhtusest programmist võibolla et täpsemalt ei räägikski sest põhimõtteliselt hoidsid kõik ennast kõvasti tagasi kuna laupäeva hommikuks olid välja kuulutatud rida võistlusi ja pealegi ootas kõikide prognooside järgi ees vägagi tuuline päev. Hmm, aga siiski siiski, üks seik tasub veel märkimist.... maagiline Peeter sai tänu Eesti Piirivalve kiiretele ja suurtele laevadel ja 112 abile vastu tema tahtmist merelt ööseks laagrisse päästetud.
Laupäev oli oma tegemistelt aga juba hoopis teisest mastist, päev algas hommikul kell 8 meres ujumise ja lipu heiskamisega laagriplatsil. Edasi leidis aset traditsiooniline tuulepuhumisvõistlus, kus sai nii mitmeidki uusi rekordeid püstitatud. Eelkõige märgiks siinkohal ära Anna, Riho ja Jaani. Seejärel toimus pisteline ja visuaalne arstlik kontroll merelemineku kõlblikkuse kindlakstegemiseks. See oli kahjuks paljudele üsna saatuslik, kaasaarvatud ka nende kirjaridade üllitajale. Ehk siis nii mõnedki meist oma tippvormi tõttu nõrgemate tegijatega koos merele ei saanud. Kahju kohe, sest need kes käisid, teavad pajatada, et tuult oli purjedes kõvasti, laine vahutas nii, mis hirmus ja mehed lendasid oma laudadel üle vee nagu albatrossid. Mõningad lausa nii, et paar purje sai ka ära rikutud, aga eks need tiivaasendajad naa närused juba olidki.
Laupäeva teine pool möödus aga vastupidiselt hommikupoolikule kultuurilainel, mille raames sai kogu seltskonnaga külastatud Kass Arturi kino. Minu meelst on tegemist maailma kõige parema kinoga sest kust sa ikka leiad produtsendi isiklikult filmi sisse juhatamas ja pärast publikumi küsimustele vastamas ja sulle soovi korral kino baarist õlu, kiluleiba, suitsuräime või mõnd peenemat napsu valamas - õige vastus - ei kuskilt mujalt kui Kass Arturi kinost Tapurlas! Selle oleksin peaaegu unustanud, et film mida vaatasime oli ka super. Soovitan kõigile soojalt Barutot vaatama minna!
No ja õhtupimeduses juhtus täpselt see sama lugu nagu eelmine õhtu (loe ülevalt kolmas lõik).
Meie laagri viimane ametlik päev, pühapäev algas juhatusele aga eriti vara sest juba kahe ja kolme vahel öösel toimus juhatuse erakorraline koosolek, kus otsustati ära kõikide parimate võistejate autasustamine ja veel palju olulisi ja vähemolulisi teemasid. Igal juhul oli juhatuse otsus ühehäälne, et selle aasta avalaagri parimatest parimad on Anna, Riho, Jaan, Vimbu ja kõik tited. Väga häid tulemusi näitasid ka Margit, Priit, Juta, Kristiina, Liisa, Katrin, Aivar, Ivar, Peeter, Marily, Triin ja Kenzo!
Pildid siit
Leitud - kaotatud asjad:
meeste särk
aluspüksid
reedeõhtune mälu
Täname:
köiki osalejaid
postuumselt Margiti vanaonu, kes nii vinge maja ehitas kunagi
sauna ja tiiki
Kõige lõppu nagu ikka - Poom p.... ja peatse kohtumiseni!
