Jõuluvana kingikott

Käisin täna hommikupoolikul (28.12) Viimsis rullsuusatamas ja sattusin seega ühtlasi mööda sõitma Püünsis surfikohast. See asub Viimsi poolsaare tipus, Lennutaadi maja lähistel. Ja ma ei oskunud oma silmi kui nägin kaldal kahte surfarit oma varustust rigamas ja merepoole startimas. Kui ringiga tagasi tulin, siis nad kihutasid juba täiega. Olgu öeldud, et tuult võis olla nii 10-12 m/s, veetemperatuurist ei räägigi, tuule suund oli edelast. Selline ilm on Püünsis sõitmiseks muidugi ideaalne sest tuulesuund on super, lainet ei ole ja seega saab väga hästi triibutada - kadedaks teeb!
Kokkuvõttes arvan ma seda, et neile kahele vennikesele oli jõuluvana arvatavasti kuhjaga uut varustust toonud ja nad lihtsalt ei kannatanud kevadeni oodata - vastikud, vastikud, vastikud sellised! :-)

Toredat ja südamlikku jõuluaega teile kõigile!

Hooaeg selleks korraks läbi!

No nii head surfisõbrad, paistab et TSK hooaeg on selleks aastaks oma õnneliku lõpu leidnud!
Loodetavasti on kõik lõpupeost kosunud ning elus ja terved! See oli tõesti üks igavesti vägev üritus, mis võtab rõõmsalt muigama veel tükk aega.

Nüüd siis natukene puhkust ja seejärel tuleb mõelda juba hooaja avamisele :-)

PS! Kellel on tehtud pilte meie lõpupeaost ja need ka kuhugi internetiavarustesse üles pandud siis olge head ja lisage selle jutukese kommentaaridesse vastav link.

Rõõmsat jõulusaginat!

väljasõit Dahabi

Novembri viimasel nädalal sõitis Tapurla surfiklubi oma traditsioonilisele väljasõidule, sügislaagrisse Egiptusesse Dahabi. Okei, niimoodi kirjutame me järgmisel aastal, siis kui Roomet ka kambas on. Sel korral vaatasid Priit ja Margit selle koha üle, kärab küll:)

Mis seal siis toimus? Epp korraldas läbi mitme nädala suurepärase seltskonnaga laagri. Ja kuidas oli? Ah tavapärane: õhk 30 ja vesi 26... no okei see oli juba midagi, kellele ei meeldiks siis vannis surfata, soe vesi voolab läbi varvaste:)

Paljud olid olukorda õigesti hinnanud ja läinud kohe 2ks nädalaks. Meie saime oma laksu õnneks ka 1 nädalaga kätte. Esimestel päevadel võttis meid vastu üsna tuulevaba lõunamaa, aga see sobis ülihästi. Saime ennast sisse elada, varustusega tutvuda jne. Viimane oli väga hea, lauad olid tulnud üleeile, seega täitsa tutikad. Purjede valik ka ohohooooo:) Ja kõik valmis rigatud, võta ainult ja mine, Laguun ootab. Selline nimi oli meie õppelahel. Paradiisi sattusime küllap, tundus siis. Isegi riidesse polnud vaja panna. Okei, see sai esimese päevaga selgeks, et väga napis riietuses ei tasu merele minna ja et need pikad surfipüksid pole mitte ainult popid vaid ka praktilised.

Kas õppisime ka midagi? Peaaegu kõikidel päevadel olid koolitused, mõnel päeval isegi mitu. Saime kohutavalt palju asjalikku infot, suudaks see vaid kevadeni ajukortsudes püsida... n. veestarti proovisime nii mis jube, aga see vajab veel ja veel tegemist ja hmm terake selle üle mõtlemist. Selleks olekski aega vaja, tegelikult tahaks ju hea tuulega ka sõita, samas kui treener on sul kõrval võiks ikka tegeleda millegi uue omandamisega. Nii oledki valiku ees, mida oma 1lt nädalalt siis ikkagi võtta..

Ahjaa, käisime oma lühikese aja jooksul ära ka mägimatkal, ronisime Egiptuse kõrgeimasse tippu 2285m asuvasse Moosese otsa. See oli paras ekstreemsus, öösel üle 4 tunni mööda kaameliteed päikesetõusu suunas (seda kõike vaid 4 kraadi juures, brrrr) ja hiljem 3724 trepiastet alla. Uuuuh vat see oli elu värin, mis meie kepsudes surises.

Mina ei liialda, kui ütlen, et elu parim reis. Ja see, mis tegi surfilaagri Dahabis november 2007 nii unustamatuks oli ikkagi suurepärane seltskond. Jja muidugi meie suurepärane marhaba(kohalikus keeles madrats) kutt:) seesuursiiset, kuidas läheb? mešš mäšš hästi hästi mis sinu nimi on madrats, okei alustame uuesti