Taasühinemise rõõmuhetked

Käesolevaga mina, Margit kinnitan, et pole midagi toredamat, kui olla taas teiega, nii vees kui maasJ Sain nüüd ikka oma kuu ajaga ka jutukese valmis::: muinastulede ööks ülesse pandud ka.

aga tõesti, surfilaager õnnestus siis hästi ja ka minul õnnestus üle iiilmatuma hulga aja lõpuks merele saada ja vesi maitses hästi soolaselt. Sest olgem ausad, ega surfamine pole mingi rattasõit, et kord selgeks saanud, hops selga ja minekut (nii arvasin mina, kui oli vaiksem tuul)... Rabelemist ja rassimist oli palju, aga ikkagi oli tore:::: Eks tuleb hoogsalt aga sõidutunde koguda ja küll siis hakkab ehk meenuma, kuidas seda pööramist teha, mis ju kunagi isegi peaaegu et välja tuli. Tahtsin alustada kohe kaldalt stardiga minekuga, aga... hmmm, see polnud esialgu muud kui ainult Roometi kiusamine:::: hea sõber tuli ja aitas, aga mina saamatu... Vaiksema tuulega oli see käkitegu, varasemalt Saaremaal Mändjalas oli see ju lihtsamast lihtsam.

Surfilaager oli sel korral taas midagi täiesti uut. Sai meie seltskond ju seekord veel suurem ja uhkem! Nii vanad kui ka täiesti tuttuued liikmed, samuti kõik suurepärased naabrid, kõik see kokku andis 4 päeva puhast rõõmu. Eriti heameel muidugi, et klubis on nii palju uut hingamist. Noored puhaJ Üks ilus Liisa (kes teenis ausalt välja oma liikmestaatuse) ja siis kaks sünnijärgset pisikest poissi, kes võivad jalaga surfiklubi ukse lahti lüüa ja nõuda endale sõiduriista (isad valivad)))) Ja veel minu siirad tänusõnad Marilyle, kes nii kenasti meie Antsukesel silma aitas peal hoida, kuniks memm merel möllas.

Ja üldse on sel aastal üks väga oluline surfiaasta. Lisaks uutele liikmetele, Priidu lohe-usku pööramisega (kuuldavasti sõidab juba täitsa vingelt) jm toimus enne laagrit esmakordselt TSK juhatuse koosolek. Muuhulgas leppisime siis kokku, et sel aastal tuleb kindlasti aasta lõpetada vääriliselt ehk siis TSK lõpupidu peab tulema, saagu mis saab!

Kohtume merel, aga miks mitte ka maal!