TSK Saaremaa surfilaagrite tuur on selleks aastaks õnnelikult läbi saanud. Kõik osalejad on elus ja terved ning loodetavasti ka rõõmsad ja surfamishuvilised edaspidigi! :)
Püüan siia nüüd kirja panna mõned eredamad hetked mis meile Saaremaal osaks said.
Esiteks kuulub meie piiritu tänu lahketele saarlastele kes meid esimeses laagris täiesti kuninglikul kombel võõrustasid. Iga hommikune- päevane- ja õhtune ise püütud suitsulesta söömine (muuseas kellel soovi oli sai seda ka seda öösel maitsta) pole mandrirottide magusamates unenägudeski.
Teiseks tuleb tänada ka ilmataati, kes meie vastu üsna lahke oli.Kolmandaks tervitused mehele metsast ehk Peetrile, kes meile oma ammendamatuid surfamiskogemusi jagas! :)
Teise laagri (Nivea Surfilaager) puhul mainib peale surfamise ära märkimist kindlasti see, et surfarid (või siis vähemasti surfarite hakatised) on ilma igasuguses kahtluseta üks kõige rohkem, kõige kauem, kõige pikemalt, kõige valjemini ja kõige müstilisemalt rokkiv seltskond - unematile selles laagris küll asja polnud.
Aga nüüd siis surfamise juurde konkreetsemalt.
Kokku oli meil Saaremaal oldud nädala peale 3 viimasepeal tuulega
surfiilma ja üks nö. poolkõva surfiilm. Nende nelja päevaga sai ära proovitud kogu varustus mis meil kaasas oli. Samuti õnnestus vähemasti minul juurde õppida purje valitsemist ja veidike lihvida oma pöördeid ning asendit laua peal. Peamiselt sai aga keskendutud lihtsalt kihutamisele ühest ranna servast teise või siis avamerele ja tagasi. Lisaks saime hakkama veel ühe uime lõhkumisega ja paari üsna õnnetu kukkumisega, mis siiski kokkuvõttes hästi lõppesid. Ja ega meri meest murra, nagu ütleb üks teada tuntud Eesti vanasõna :).Kokkuvõttes on muljed igati positiivsed - tahaks juba uuesti merele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar